- Peaaegu 4000 kunstnikust koosnev grupp on vastu Christie’s AI kunsti oksjonile, viidates autorikaitse muredele.
- Kunstnikud kardavad, et AI kunstimudelid kasutavad nende töid ilma loata, mis viib ulatuslike intellektuaalse varguse väidete tekkimiseni.
- Olulised tegelased nagu Kelly McKernan ja Karla Ortiz osalevad õigustoimingutes AI ettevõtete vastu kunstide ekspluateerimise tõttu.
- Christie’s väidab, et AI täiustab inimloomingut, mitte ei asenda seda, oksjoni teema on “Täpsem Intelligentsus.”
- Oksjon toob esile AI-inimese koostöö, sealhulgas 12 jalga kõrge roboti, kes loob elavat kunstiteost.
- See arutelu peegeldab kasvavat pinget AI rolli ja traditsiooniliste kunstipraktikate vahel.
- Sotsiaalmeedias on konflikt saanud humoorika nime “KUNSTI SÕDA,” tekitades erinevaid kunstilisi reaktsioone.
- Oksjon tõstatab olulisi küsimusi AI mõju üle loomingule digitaalses ajastus.
Dramaatilises vastasseisus traditsiooniliste kunstnike ja tipptasemel tehnoloogia vahel on peaaegu 4000 kunstnikku ühinenud, et paluda Christie’sil loobuda oma eelseisvast AI kunsti müügist. See suurkuulutav oksjon, mis on ainulaadselt pühendatud tehisintellekti loomingule, tekitab kunstimaailmas intensiivset vaidlust. Pealkirjaga “Täpsem Intelligentsus” lubab see esitleda AI rolli kunstis 20 erinevas osas, oodates vähemalt 600 000 dollari suurust tulu.
Kunstnike tagasilöök tuleneb tugevatest veendumustest. Paljud usuvad, et AI mudelid rikuvad autorikaitse seadusi, kasutades nende töid ilma loata. Nad väidavad, et Christie’s, jätkates selliste mükidega, õigustab tahtmatult inimloomingu “massilist vargust”. Silmapaistvad kunstnikud nagu Kelly McKernan ja Karla Ortiz juhivad õigusalaseid lahinguid, süüdistades AI firmasid nende kunsti ärakasutamises kaubanduse eesmärgil.
Christie’s vastandab sellele argumendile, väites, et AI ei asenda inimloomingut, vaid täiustab seda. Nicole Sales Giles, Christie’s digitaalsete kunstimüükide direktor, rõhutab, et iga teos esindab sünergiat inimese intelligentsi ja masinõppe vahel, kus inimtegevus on endiselt selgelt nähtav. Oksjoni ühiseks tähelepanuks on Alexander Reubeni 12 jalga kõrge robot, kes maalib live pakkumise ajal, sümboliseerides seda koostööd.
Küsimus on sotsiaalmeedias põhjustanud kuuma arutelu. Digitaalne kunstnik Beeple kujutas pinget humoorikalt kui “KUNSTI SÕDA”, samas kui Jack Butcher muundas loovalt protesti müntideks digitaalseteks kunstiteosteks, osutades sellele, et protest ise muutub kunstiks.
Tänases kiiresti arenevas digitaalses maastikus rõhutas see arutelu pöördumatut küsimust: kui palju mõju peaks AI omama traditsioonilise kunstilise väljenduse üle? Kui Christie’s edasi liikuda, proovib oksjon mitte ainult kunstipiire, vaid ka vaidlustab loovuse tajumise AI ajastul.
Kunstnikud vs. AI: Loov konflikt, mis köidab kunstimaailma
Uued innovatsioonid ja trendid AI kunstis
Tehisintellekti integreerimine kunstis kujundab ümber meie arusaama loovusest. AI genereeritud kunstiteosed, mis toovad mainekatelt oksjonimajadelt kõrgeid hindu, tähendavad uue digitaalse väljenduse ajastu algust. Sellised müükid tõstavad esile AI potentsiaali avada tundmatuid kunstilisi territooriume. Samas tõstatavad nad ka olulisi küsimusi originaalsuse ja intellektuaalse omandi üle.
Miks vastavad traditsioonilised kunstnikud AI kunstimüügi?
Traditsiooniliste kunstnike peamine mure on intellektuaalse omandi õigustega. Nad väidavad, et AI mudelid kasutavad sageli ulatuslikke andmebaase, mis sisaldavad autoriõigustega kaitstud kunstiteoseid, et õppida ja genereerida uusi loomingut. See protsess toimub sageli ilma algsete kunstnike nõusolekuta, mis viib loominguliste tööde “massilise varguse” väidete esitlemiseni. Protesti taga olevad kunstnikud, nagu Kelly McKernan ja Karla Ortiz, järgivad aktiivselt õiguslikke meetmeid nende AI-põhiste kaebuste lahendamiseks.
Kuidas õigustab Christie’s AI kunsti kaasamist?
Christie’s käsitleb AI kunsti koostööna, mitte konkurentsina. Nad väidavad, et AI toimib tööriistana, mis täiustab inimloomingut, mitte ei asenda seda. Näidates AI kunstiteoseid, loodavad nad illustreerida sünergiat inimimagination ja masinõppe vahel. Alexander Reubeni keskse teose—robot, mis maalib live—on selle AI-inimese partnerluse kehastus.
Milline on finantsiline mõju ja tulevikunägemused turul?
Christie’s AI oksjon, mille tulu on oodata vähemalt 600,000 dollarit, tähistab kasvavat turuhuvist AI genereeritud teoste vastu. Kuna tehnoloogia jätkab arengut, ennustavad eksperdid digitaalsete kunstiinvesteeringute kasvu. AI abiga ja traditsiooniliste kunstide vahelised piirid võivad veelgi hägustuda, julgustades uusi eksperimentaalseid koostööprojekte ja võib-olla viies uute kunstivormide ja stiilide tekkimiseni.
Rohkem teavet AI kunsti ja areneva digitaalset kunstituru kohta leiate järgmistelt linkidelt:
– Christie’s
– Art News
– Guardian
